Päivi Reijonen
Osad koerad suudavad ahvatlustele vaatamata täita omaniku käske ja ennast kontrollida. K6igil koertel see ei 6nnestu. Impulsikontrolli v6ib koolitusega tugevdada.
Koer kihutab innustatult yle tee metsa, kiskudes omanikku järgi. Pissimine jääb pooleli kui koer avastab niidule laskunud varese. Vares j6uab lendu t6usta kuid yks sulgki suudab koera r66mustada. Ta närib sulge hetke, kuni vahetab selle kuivanud vihmaussi vastu.
Vihmauss jäetakse maha kui koer leiab tyhja plekkpurgi. Kiire limps liigutab purki ja kr6bisev heli sunnib koera l6ugadega purgi ymbert kinni haarama. Järgmiseks pyyab koer joosta järgi möödakihutavale motikale. Motikas unustatakse kui koer leiab linnuraipe ja viimane unustatakse kui tänavalt leitakse banaanikoor.
Iga uus asi saab koera kogu tähelepanu osaliseks just selleks sekundiks. Kas k6lab tuttavalt? Su koer on impulssiivne.
Koerte aktiivsustasemes on suuri, t6uti esinevaid erinevusi ja veel suuremaid erinevusi on indiviidide vahel. Yks koer on reaktiivne nagu kärbes, teine jälle on m6tiskleja. Kärbes läheb lendu kohe kui ymbruskonnas miski selle tähelepanu haarab. M6tiskleja jälgib olukorda pikalt enne kui tegutseb. Koera koolitamisel pyytakse kärbse kiirust ohjeldada ja m6tisklejat innustada.
Koer on valitud tähtsaks uuringuobjektiks kuna koer elab inimese kontrollitud keskkonnas ja sama keskkonna jagamine on v6inud m6jutada seda, et sotsiaalse käitumise areng on sarnane. Koera tervist, haigusi, vananemist ja psyyhilisi probleeme uurides on saadud uut infot ka inimestel esinevate probleemide kohta nagu Alzheimeri haigus, sundkäitumine ja keskendumishäired.
Kas koer suudab vastu panna keskkonna häirijatele?
Impulsikontroll tähendab seda, et koer suudab ahvatlustele vaatamata omaniku käske vastu v6tta ja näitab yles enesekontrolli. Ta peaks niisiis suutma vastu panna keskkonna häirijate ahvatlustele. M6nedel koertel 6nnestub see nagu loomulikult. Nad ootavad omaniku luba v6i juhiseid enne kui tegutsevad.
Impulsiivne koer tegutseb enne ja peatub alles pärast seda. Kui reageerimiskiirust kujutada joonena, siis selle yhes otsas oleksid l6putult rahulikud ja kannatlikud isendid ja teises eriti vilkad ja keskendumisv6imeta isendid. M6nigi koer ja ka omanik saaks kasu impulsikontrolli tugevdamisest.
Kui koer on hyperaktiivne ja impulsiivne, avastab ta keskkonnas toimuvaid liikumisi ja helisid väga kiiresti ja reageerib neile kohe. Ta on uudishimulik ja huvitatud k6igest, ja koolituse koha pealt on see keeruline. Koera on raske saada keskenduma asjale, mida talle 6petatakse kuna koolitaja peab kogu aeg v6istlema tähelepanu pärast ymbritsevate häirijatega.
Raskusi v6ib tulla ka premeerimisel kuna kui koer liikumist alustab v6i on juba sooritanud, on tema tähelepanu juba mujal. Premeerimine 6igel hetkel ei 6nnestu. Koer v6ib olla kogu aeg rahutu, esemeid näriv v6i häälitsev. Impulsiivsed koerad kannatavad halvasti tegevusetust ja vahel on neil eriti tugevaid agressiivsushooge.
Ainult keeldudel p6hinev koolitus ei aita impulsiivsel koeral ennast kontrollida. Häirijale reageerimise eest karistamine ei ytle koerale, mida ta oleks pidanud selle asemel tegema.
Impulsiivse koeraga on positiivne kinnistamine v6imalik ja see toimib aga koerajuht peab olema sama kiiresti reageeriv kui koer, et ta j6uaks märkida koera 6iget käitumist ja premeerida just seda. Kinnistamiste tihedus peab olema suur, see tähendab, et preemiaid peab tulema väga sagedasti. Muidu koera tähelepanu j6uab suunduda mujale ja kontakt kaotatakse.
Impulsikontrolli treenitakse tähelepandamatult igapäevaelus.
Nii m6nigi omanik teeb impulsikontrolliharjutusi seda märkamata. Tihti näiteks palutakse koera rahulikult oma toitu oodata ja ei lubata teda sööma tormata.
Peetakse ka iseenesest m6istetavaks seda, et välisuksest ei kihutata välja vaid oodatase omanikku. See on juba hea enesekontrolliharjutuste algus. Igapäevastest väikestest harjutustest edenetakse yha raskemateni ja hakatakse koerale rohkem n6udmisi esitama.
Teenistuskoerte katsete ja muude aladega tegelema hakkavate koertega tehakse harjutusi juba varakult. Paigallamamisel peab koer lamama paigal kuigi teine koer sooritab oma v6tteid. Eseme toomisel ei tohi selle järgi joosta millal iganes vaid alles siis, kui omanik lubab. Agilitys peab koer ootama stardimärguannet ja jälgima koerajuhi vihjeid järgmise takistuse kohta. Kodukoertega v6ib teha samasuguseid harjutusi.
Koduseid harjutusi impulsikontrolli parandamiseks
V6ime alustada sellest, kuidas 6petame kutsikale s6na "Ei!" - ja täitsa positiivses v6tmes. M6ni koer ei saa kuidagi aru, mida omaniku korrutatud "Ei!" tähedab kuna seda pole talle kunagi systemaatiliselt 6petatud.
Istu p6randale koera ette ja pane maius p6randale. Kui koer pyyab maiust v6tta, ytle: "Ei!" ja kata maius käega (ole kiire!). Kui koer pyyab maiust saada kätt kraapides, vingudes v6i hammustades s6rmi, ära anna seda. Kohe kui koer maiusest veidigi kaugeneb, t6sta käsi maiuse pealt ja lase koeral see v6tta. M6ne korduse pärast on koer 6ppinud, et s6na "Ei" tähendab seda, et peab l6petama selle, mida iganes ta parasjagu teeb ja selle eest saab preemia.
Kui koer oskab juba hetke oodata, pane maius tema ette p6randale ja kutsu teda v6i tee mingi väike häälitsus, et ta tähelepanu suunduks Sinule. Silmakontakti järel tuleb luba maius v6tta. Kui ta pyyab minna loata maiust v6tma, ole jälle kiirem ja kata maius käega.
Kui koer seda oskab, pannakse maius käpa peale. Pane koer lamama ja maius ta esikäpa peale. Koer saab maiuse silmakontakti järel. Kui koer ka seda oskab, v6id ylesande keerulisemaks teha - pane maius m6lema käpa peale. Koer v6ib v6tta esimese maiuse - selle, millele Sa s6rmega viitad - ja seejärel uus silmakontakt ja luba v6tta teinegi. L6puks v6id panna esikäpad maiuseid täis ja koer oskab neid v6tta ykshaaval kui on saanud loa.
Maiusepurk
Pane maiuseid kaanega purki ja näita seda koerale. Jäta koer ootama ja vii purk viie meetri kaugusele ning aseta see koera nähes maha. Mine koera juurde tagasi, v6ta ta k6rvale ja hoia teda rihma otsas.
Ära anna koerale mingit käsku, liikuge lihtsalt purgi poole. Kui koer tirib, seisatad, ootad, et ta l6petaks tirimise. Kui ta tirib, ei toimu liikumist ettepoole. Kui rihm on jälle l6tv, jätkate liikumist. Umbes meetri kaugusel purgist paned koera istuma, seisad ise koera ja purgi vahel. V6tad yhe maiuse purgist, suled kaane, paned purgi maha ja ulatad maiuse koerale, kes kogu aeg istub ja ootab. Kui koer t6useb, pannakse maius tagasi purki ja koer pannakse uuesti istuma. Seejärel alustatakse otsast peale. Kui koer istub, v6ta maius, anna see koerale ja oota, kuni ta selle ära sööb. Siis ootad silmakontakti ja koos lähete purgi juurest eemale. Kordate.
3-5 korduse järel oskab koer juba k6ndida purgi juurde tirimata. Seejärel v6id ehitada pikema raja, mitu purki yksteise järel. Kui koer meelsamini mängib, v6ib sama harjutust teha ka mänguasjaga.
Maiuse viskamine p6randale
Hoia koer rihma otsas. Viska p6randale maius, sedav6rd suur tykk, et koer seda näeks. Samal hetkel kui maius puudutab maad, kutsu koera. Ta peab pilgu keerama maiuselt ära, mille järel kiidad teda (v6i klikid) ja annad talle taskust maiuse. Mine t6sta p6randalolev maius yles, koer istub sel ajal kohal. Kui koer sellega hakkama saab, hakkad n6udma silmakontakti. Ainult pilgu pööramine maiuselt ära ei ole enam piisav vaid ta peab Sulle silma vaatama.
Palliviskeharjutus.
Selleks harjutuseks on vaja abilist ja paari palli v6i muud koerale meeldivat mänguasja. Lase koeral olla vaba v6i pika rihma otsas. Seisa abistajaga vastakuti umbes kymnemeetrise vahega. Viska pall abilise poole ja samal ajal kui koer läheb pallile järgi, kutsu teda r66msa häälega.
Kui koer pöördub ja tuleb Sinu juurde, kiida teda palju ja anna eriti hea maius v6i teine lelu. Kui koer jätkab liikumist pallile järgi, pyyab abiline palli kinni ja pistab selle taskusse enne kui koer selleni j6uab.
Abiline meelitab koera tagasi Sinu juurde ja annab ka palli Sulle tagasi nii et koer seda ei märka.
On vaja mitmeid kordusi, et koer jätaks saagi ja tuleks tagasi. Kui koer oskab eelmist harjutust nii hästi, et tuleb alati tagasi omaniku juurde, siirdu järgmise harjutuse juurde. Jäta koer istuma ja vii pall kymne meetri kaugusele. Alusta koeraga liikumist palli suunas ja tee äkkpööre teises suunas kutsudes koera r66msa häälega. Koer peaks Sulle järgnema. Kui koer liigub edasi palli poole, v6tab abiline selle jälle ära. Kui see sujub, hakkab abistaja omaette palli p6rgatama v6i seda teise abilisega omavahel loopima ka yle teie kui koeraga liigute.
Ryhmaharjutused
Ryhmaharjutusi v6ib teha selliste koertega, kes on koolituses enamvähem samal tasemel v6i edasij6udnud.
Ryhmas v6ib olla yks v6i kaks impulsiivset. Yks koer pysib paigal. Alustatakse sellest asendist, milles ta k6ige paremini pysib. Teised koerad teevad oma harjutusi ja vahetevahel v6ib nedega ka mängida.
Edasij6udnud koerad asetatakse rivvi lamama v6i istuma ja sealt kutsutakse ykshaaval juurde. Yhele koerale visatakse mingi ese v6i pall ja ainult tema v6ib minna seda tooma. V6ib proovida ka umbes 30 sekundi pikkust mängimist rihma otsas. Kui aeg on läbi, pannakse koerad lamama ja järgneb 30 sekundit pysilamamist.
Kui harjutatakse näiteks linnajäneste v6i lindude rahulejätmist, alustatakse piisavalt suurelt kauguselt, pika rihma otsas oleva koeraga nii et ta ei saaks minna oma preemiat jahtima. Koer v6ib vaadata ja olla ka huvitatud aga ta peab suutma pilku pöörata ja teha midagi muud. Algul premeeritakse kogu rahulikku käitumist. Kui ta nuusib p66said, saab maiuse, kui jalutab murul v6i vaatab omanikku - maius.
Päris alguses ei maksa oodata liiga täiuslikku sooritust nagu pysivat silmakontakti vaid koera premeeritakse ka pyydest olla rahulik. Mida pikemale koer edeneb, seda rohkem v6ib temalt oodata kontakti ja seda lähemale v6ib minna.
Käitumisel v6ib olla fyysiline tagap6hi
Kui isegi rohke harjutamine ei too mingitki tulemust, v6ib koera käitumisel olla fyysiline p6hjus.
Aju otsmikusagar osaleb käitumise kontrollimisel reguleerides ahvatlusi. Loomadel, kellel on esinenud ebatavaliselt tugevat impulsiivset agressiivsust, on olnud muutuseid selles aju osas. Vahendavatel ainetel nagu dopamiin, norepinefriin ja serotoniin on samuti oma osa käitumise reguleerijatena. Selles osas k6rvalekalded m6jutavad ka koera käitumist.
RSD - reward deficiency syndrome - on syndroom, mille puhul isendil on muundunud geen (A1-alleel). Dopamiin koos paljude muude vahendavate ainetega hoolitseb meeldivate tunnete edasikandumise eest. Muundunud geen m6jutab dopamiinineuronite retseptoreid, piirates nende toimet 30 protsenti.
Sellisel inimesel on selgelt suurenenud v6imalus probleemkäitumiseks nagu agressiivsus, s6ltuvused, söömishäired ja neil on raskem kogeda heaolutunnet ning 6nnestumist igapäevastes tegevustes.
Vahendajaainete m6ju koerte käitumisele on samasugune, nii et on v6imalik, et nad kannatavad sama syndroomi all. Jaapani uurijad on uurinud dopamiini D4 retseptoreid kuldsetel retriiveritel ja shibadel. T6ugude vahel esines erinevusi retseptorites ja need leiud toetavad teooriat, et dopamiinil on märkimisväärne roll limbilise systeemi tunnete reguleerimisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar