Päivi Reijonen
Osad koerad suudavad ahvatlustele vaatamata täita omaniku käske ja ennast kontrollida. K6igil koertel see ei 6nnestu. Impulsikontrolli v6ib koolitusega tugevdada.
Koer kihutab innustatult yle tee metsa, kiskudes omanikku järgi. Pissimine jääb pooleli kui koer avastab niidule laskunud varese. Vares j6uab lendu t6usta kuid yks sulgki suudab koera r66mustada. Ta närib sulge hetke, kuni vahetab selle kuivanud vihmaussi vastu.
Vihmauss jäetakse maha kui koer leiab tyhja plekkpurgi. Kiire limps liigutab purki ja kr6bisev heli sunnib koera l6ugadega purgi ymbert kinni haarama. Järgmiseks pyyab koer joosta järgi möödakihutavale motikale. Motikas unustatakse kui koer leiab linnuraipe ja viimane unustatakse kui tänavalt leitakse banaanikoor.
Iga uus asi saab koera kogu tähelepanu osaliseks just selleks sekundiks. Kas k6lab tuttavalt? Su koer on impulssiivne.
Koerte aktiivsustasemes on suuri, t6uti esinevaid erinevusi ja veel suuremaid erinevusi on indiviidide vahel. Yks koer on reaktiivne nagu kärbes, teine jälle on m6tiskleja. Kärbes läheb lendu kohe kui ymbruskonnas miski selle tähelepanu haarab. M6tiskleja jälgib olukorda pikalt enne kui tegutseb. Koera koolitamisel pyytakse kärbse kiirust ohjeldada ja m6tisklejat innustada.
Koer on valitud tähtsaks uuringuobjektiks kuna koer elab inimese kontrollitud keskkonnas ja sama keskkonna jagamine on v6inud m6jutada seda, et sotsiaalse käitumise areng on sarnane. Koera tervist, haigusi, vananemist ja psyyhilisi probleeme uurides on saadud uut infot ka inimestel esinevate probleemide kohta nagu Alzheimeri haigus, sundkäitumine ja keskendumishäired.
Kas koer suudab vastu panna keskkonna häirijatele?
Impulsikontroll tähendab seda, et koer suudab ahvatlustele vaatamata omaniku käske vastu v6tta ja näitab yles enesekontrolli. Ta peaks niisiis suutma vastu panna keskkonna häirijate ahvatlustele. M6nedel koertel 6nnestub see nagu loomulikult. Nad ootavad omaniku luba v6i juhiseid enne kui tegutsevad.
Impulsiivne koer tegutseb enne ja peatub alles pärast seda. Kui reageerimiskiirust kujutada joonena, siis selle yhes otsas oleksid l6putult rahulikud ja kannatlikud isendid ja teises eriti vilkad ja keskendumisv6imeta isendid. M6nigi koer ja ka omanik saaks kasu impulsikontrolli tugevdamisest.
Kui koer on hyperaktiivne ja impulsiivne, avastab ta keskkonnas toimuvaid liikumisi ja helisid väga kiiresti ja reageerib neile kohe. Ta on uudishimulik ja huvitatud k6igest, ja koolituse koha pealt on see keeruline. Koera on raske saada keskenduma asjale, mida talle 6petatakse kuna koolitaja peab kogu aeg v6istlema tähelepanu pärast ymbritsevate häirijatega.
Raskusi v6ib tulla ka premeerimisel kuna kui koer liikumist alustab v6i on juba sooritanud, on tema tähelepanu juba mujal. Premeerimine 6igel hetkel ei 6nnestu. Koer v6ib olla kogu aeg rahutu, esemeid näriv v6i häälitsev. Impulsiivsed koerad kannatavad halvasti tegevusetust ja vahel on neil eriti tugevaid agressiivsushooge.
Ainult keeldudel p6hinev koolitus ei aita impulsiivsel koeral ennast kontrollida. Häirijale reageerimise eest karistamine ei ytle koerale, mida ta oleks pidanud selle asemel tegema.
Impulsiivse koeraga on positiivne kinnistamine v6imalik ja see toimib aga koerajuht peab olema sama kiiresti reageeriv kui koer, et ta j6uaks märkida koera 6iget käitumist ja premeerida just seda. Kinnistamiste tihedus peab olema suur, see tähendab, et preemiaid peab tulema väga sagedasti. Muidu koera tähelepanu j6uab suunduda mujale ja kontakt kaotatakse.
Impulsikontrolli treenitakse tähelepandamatult igapäevaelus.
Nii m6nigi omanik teeb impulsikontrolliharjutusi seda märkamata. Tihti näiteks palutakse koera rahulikult oma toitu oodata ja ei lubata teda sööma tormata.
Peetakse ka iseenesest m6istetavaks seda, et välisuksest ei kihutata välja vaid oodatase omanikku. See on juba hea enesekontrolliharjutuste algus. Igapäevastest väikestest harjutustest edenetakse yha raskemateni ja hakatakse koerale rohkem n6udmisi esitama.
Teenistuskoerte katsete ja muude aladega tegelema hakkavate koertega tehakse harjutusi juba varakult. Paigallamamisel peab koer lamama paigal kuigi teine koer sooritab oma v6tteid. Eseme toomisel ei tohi selle järgi joosta millal iganes vaid alles siis, kui omanik lubab. Agilitys peab koer ootama stardimärguannet ja jälgima koerajuhi vihjeid järgmise takistuse kohta. Kodukoertega v6ib teha samasuguseid harjutusi.
Koduseid harjutusi impulsikontrolli parandamiseks
V6ime alustada sellest, kuidas 6petame kutsikale s6na "Ei!" - ja täitsa positiivses v6tmes. M6ni koer ei saa kuidagi aru, mida omaniku korrutatud "Ei!" tähedab kuna seda pole talle kunagi systemaatiliselt 6petatud.
Istu p6randale koera ette ja pane maius p6randale. Kui koer pyyab maiust v6tta, ytle: "Ei!" ja kata maius käega (ole kiire!). Kui koer pyyab maiust saada kätt kraapides, vingudes v6i hammustades s6rmi, ära anna seda. Kohe kui koer maiusest veidigi kaugeneb, t6sta käsi maiuse pealt ja lase koeral see v6tta. M6ne korduse pärast on koer 6ppinud, et s6na "Ei" tähendab seda, et peab l6petama selle, mida iganes ta parasjagu teeb ja selle eest saab preemia.
Kui koer oskab juba hetke oodata, pane maius tema ette p6randale ja kutsu teda v6i tee mingi väike häälitsus, et ta tähelepanu suunduks Sinule. Silmakontakti järel tuleb luba maius v6tta. Kui ta pyyab minna loata maiust v6tma, ole jälle kiirem ja kata maius käega.
Kui koer seda oskab, pannakse maius käpa peale. Pane koer lamama ja maius ta esikäpa peale. Koer saab maiuse silmakontakti järel. Kui koer ka seda oskab, v6id ylesande keerulisemaks teha - pane maius m6lema käpa peale. Koer v6ib v6tta esimese maiuse - selle, millele Sa s6rmega viitad - ja seejärel uus silmakontakt ja luba v6tta teinegi. L6puks v6id panna esikäpad maiuseid täis ja koer oskab neid v6tta ykshaaval kui on saanud loa.
Maiusepurk
Pane maiuseid kaanega purki ja näita seda koerale. Jäta koer ootama ja vii purk viie meetri kaugusele ning aseta see koera nähes maha. Mine koera juurde tagasi, v6ta ta k6rvale ja hoia teda rihma otsas.
Ära anna koerale mingit käsku, liikuge lihtsalt purgi poole. Kui koer tirib, seisatad, ootad, et ta l6petaks tirimise. Kui ta tirib, ei toimu liikumist ettepoole. Kui rihm on jälle l6tv, jätkate liikumist. Umbes meetri kaugusel purgist paned koera istuma, seisad ise koera ja purgi vahel. V6tad yhe maiuse purgist, suled kaane, paned purgi maha ja ulatad maiuse koerale, kes kogu aeg istub ja ootab. Kui koer t6useb, pannakse maius tagasi purki ja koer pannakse uuesti istuma. Seejärel alustatakse otsast peale. Kui koer istub, v6ta maius, anna see koerale ja oota, kuni ta selle ära sööb. Siis ootad silmakontakti ja koos lähete purgi juurest eemale. Kordate.
3-5 korduse järel oskab koer juba k6ndida purgi juurde tirimata. Seejärel v6id ehitada pikema raja, mitu purki yksteise järel. Kui koer meelsamini mängib, v6ib sama harjutust teha ka mänguasjaga.
Maiuse viskamine p6randale
Hoia koer rihma otsas. Viska p6randale maius, sedav6rd suur tykk, et koer seda näeks. Samal hetkel kui maius puudutab maad, kutsu koera. Ta peab pilgu keerama maiuselt ära, mille järel kiidad teda (v6i klikid) ja annad talle taskust maiuse. Mine t6sta p6randalolev maius yles, koer istub sel ajal kohal. Kui koer sellega hakkama saab, hakkad n6udma silmakontakti. Ainult pilgu pööramine maiuselt ära ei ole enam piisav vaid ta peab Sulle silma vaatama.
Palliviskeharjutus.
Selleks harjutuseks on vaja abilist ja paari palli v6i muud koerale meeldivat mänguasja. Lase koeral olla vaba v6i pika rihma otsas. Seisa abistajaga vastakuti umbes kymnemeetrise vahega. Viska pall abilise poole ja samal ajal kui koer läheb pallile järgi, kutsu teda r66msa häälega.
Kui koer pöördub ja tuleb Sinu juurde, kiida teda palju ja anna eriti hea maius v6i teine lelu. Kui koer jätkab liikumist pallile järgi, pyyab abiline palli kinni ja pistab selle taskusse enne kui koer selleni j6uab.
Abiline meelitab koera tagasi Sinu juurde ja annab ka palli Sulle tagasi nii et koer seda ei märka.
On vaja mitmeid kordusi, et koer jätaks saagi ja tuleks tagasi. Kui koer oskab eelmist harjutust nii hästi, et tuleb alati tagasi omaniku juurde, siirdu järgmise harjutuse juurde. Jäta koer istuma ja vii pall kymne meetri kaugusele. Alusta koeraga liikumist palli suunas ja tee äkkpööre teises suunas kutsudes koera r66msa häälega. Koer peaks Sulle järgnema. Kui koer liigub edasi palli poole, v6tab abiline selle jälle ära. Kui see sujub, hakkab abistaja omaette palli p6rgatama v6i seda teise abilisega omavahel loopima ka yle teie kui koeraga liigute.
Ryhmaharjutused
Ryhmaharjutusi v6ib teha selliste koertega, kes on koolituses enamvähem samal tasemel v6i edasij6udnud.
Ryhmas v6ib olla yks v6i kaks impulsiivset. Yks koer pysib paigal. Alustatakse sellest asendist, milles ta k6ige paremini pysib. Teised koerad teevad oma harjutusi ja vahetevahel v6ib nedega ka mängida.
Edasij6udnud koerad asetatakse rivvi lamama v6i istuma ja sealt kutsutakse ykshaaval juurde. Yhele koerale visatakse mingi ese v6i pall ja ainult tema v6ib minna seda tooma. V6ib proovida ka umbes 30 sekundi pikkust mängimist rihma otsas. Kui aeg on läbi, pannakse koerad lamama ja järgneb 30 sekundit pysilamamist.
Kui harjutatakse näiteks linnajäneste v6i lindude rahulejätmist, alustatakse piisavalt suurelt kauguselt, pika rihma otsas oleva koeraga nii et ta ei saaks minna oma preemiat jahtima. Koer v6ib vaadata ja olla ka huvitatud aga ta peab suutma pilku pöörata ja teha midagi muud. Algul premeeritakse kogu rahulikku käitumist. Kui ta nuusib p66said, saab maiuse, kui jalutab murul v6i vaatab omanikku - maius.
Päris alguses ei maksa oodata liiga täiuslikku sooritust nagu pysivat silmakontakti vaid koera premeeritakse ka pyydest olla rahulik. Mida pikemale koer edeneb, seda rohkem v6ib temalt oodata kontakti ja seda lähemale v6ib minna.
Käitumisel v6ib olla fyysiline tagap6hi
Kui isegi rohke harjutamine ei too mingitki tulemust, v6ib koera käitumisel olla fyysiline p6hjus.
Aju otsmikusagar osaleb käitumise kontrollimisel reguleerides ahvatlusi. Loomadel, kellel on esinenud ebatavaliselt tugevat impulsiivset agressiivsust, on olnud muutuseid selles aju osas. Vahendavatel ainetel nagu dopamiin, norepinefriin ja serotoniin on samuti oma osa käitumise reguleerijatena. Selles osas k6rvalekalded m6jutavad ka koera käitumist.
RSD - reward deficiency syndrome - on syndroom, mille puhul isendil on muundunud geen (A1-alleel). Dopamiin koos paljude muude vahendavate ainetega hoolitseb meeldivate tunnete edasikandumise eest. Muundunud geen m6jutab dopamiinineuronite retseptoreid, piirates nende toimet 30 protsenti.
Sellisel inimesel on selgelt suurenenud v6imalus probleemkäitumiseks nagu agressiivsus, s6ltuvused, söömishäired ja neil on raskem kogeda heaolutunnet ning 6nnestumist igapäevastes tegevustes.
Vahendajaainete m6ju koerte käitumisele on samasugune, nii et on v6imalik, et nad kannatavad sama syndroomi all. Jaapani uurijad on uurinud dopamiini D4 retseptoreid kuldsetel retriiveritel ja shibadel. T6ugude vahel esines erinevusi retseptorites ja need leiud toetavad teooriat, et dopamiinil on märkimisväärne roll limbilise systeemi tunnete reguleerimisel.
pühapäev, 25. oktoober 2015
Vastutustundlik koerakasvatus 2015 Koiramme 10/2015
Aasta 2015 on Soome Kennelliidus pyhendatud koerte kasvatamisele. Aasta teemaks on valitud: "Hea elu koeraga koos - vastutustundlik koerakasvatus". Sel aastal käivitab Soome Kennelliit uue kursusesarja "Koerakasvatus täna", kus kasvatajad saavad värskendada oma teadmisi ajakohaste aretust ja kasvatamist puudutavate kysimuste kohta asjatundjate abiga.
VASTUTUSTUNDLIK KASVATAJA
- kasutab aretuses ainult terveid ja hea iseloomuga koeri
- kasutab aretuses välimuselt ja kasutusomadustelt t6ule omaseid koeri
- annab koera teisele kasvatajale aretuseks ainult sellisteks kombinatsioonideks, milles ylalmainitud p6him6tted kehtivad m6lema koera osas
- räägib avalikult oma koerte tervislikust seisundist
- hoolitseb kutsikate ja emakoera heaolu eest
- hoolitseb oma koerte eest nii, et neist ei oleks ohtu ymbruskonnale
- harjutab kutsikaid käsitlemisega ja sotsialiseerib nad enne loovutust
- myyb kutsikad ainult neile sobivatesse kodudesse/sobivatele isikutele
- teeb kirjalikud lepingud k6ikide koerte kohta
- registreerib k6ik kutsikad ja loovutab registripaberid kutsikaostjatele viivitamat
- annab n6u ja 6petab oma kasvandike omanikke kogu koerte eluea jooksul
- kirjutab alla kasvatajalepingule ja sellega n6ustub järgima vastutustundliku koerakasvatuse p6him6tteid
Koer kaunistusena? Koiramme 10/2015
Noora Vaikila
Kuigi koer v6ib olla ilus nagu kaanepildimodell, ei tohi tema ainuke ylesanne olla kodu kaunistamine. Ka väike ja armas koer on koer, koera vajadustega.
Koera t6ugu valides on koera välimus yks valikukriteeriume. Muidugi soovib tulevane omanik, et koer r66mustaks silma palju yhiseid tulevasi aastaid.
Välimus ei tohi siiski olla t6u valikul peamine. Koer hangitakse s6braks, pere lemmikuks. Mitte staatuse symboliks. Välimikust enam peaks arvesse v6tma koera loomust ja seda, millisel eesmärgil t6ug on loodud.
Koera v6tmine ainult kodu kaunistamiseks maastikumaalile sarnaselt on v6imatu soov. Yhtki koerat6ugu pole loodud sisustuselemendiks. Valge puudel v6ib kylalistelt saada imetlus6hkamisi, kui ta neile uksele vastu läheb, rosett kaelas. Ainult uksehoidja roll pole talle siiski piisav. Nutika t6una tahab puudel aktiivset tegutsemist ka koduseintest väljaspool.
Faktidega peab niisiis arvestama, kuitahes hellalt naabrite armas loomake ka hinge ei paitaks. Mänguasja moodi väljanägeva koera kasuka hooldamine on suur töö. Ja poriselt 6uelt tulnud lemmik ei ole kindlasti sama kaunis vaatepilt kui koertenäitusel esitluslaual seisev viimase peale sätitu.
Välimus ei tohi olla esimene kriteerium
Välimust v6ib koerat6ugu valides arvesse v6tta alles siis, kui on arvestatud tähtsamaid omadusi nagu t6ule iseloomulik käitumine. Tasub lausa paberile kirja panna, kui palju koera jaoks aega on, mida k6ike temaga tahetakse ette v6tta ja kui palju temaga liikuda jaksatakse. Natuke aega ja vaeva nähes leidub t6uge, kes on just oma elukorraldusega sobivad.
Ka tervist puududtavad asjad on tähtsamad kui kauneimgi lemmik.
Igas t6us on tervemaid ja vähem terveid isendeid. Kui kutsika vanemad vastavad t6uyhingu poolt kehtestatud aretusn6uetele, on tema tervena pysimise t6enäosus suurim. Armsat kortsukoonu vaadates tuleks pea hoida selgena. Eriline välimus v6ib näiteks anda vihjeid hingamisteede väärarngutest. Punnivinnakujuline saba jälle v6ib teha altiks selgrooprobleemidele.
Koerat6ugude populaarsuses on märgata erinevaid trende. Viimastel aastatel on olnud t6us lömmisninaliste t6ugude nagu Prantsuse buldogi ja Bostoni terjerite osas.
Probleem selles välimusest johtuvas koerainnustuses seisneb registreerimata koerte lausa pesakondade kaupa maaletoomine. Enim idanaabritelt ja Ida-Euroopast. Neid myyakse internetilehtedel. Vanemate taustast ja tervisest, saati siis kutsikate arengust ja nende kasvamisoludest pole mingeid andmeid.
Teine välimust puudutav käitumistrend on valgete, armsate t6ugude populaarsus. Sellised t6ud on näiteks bichon frisé, coton de tuléar, malta koer.
Alati ei m6elda ostuhetkel sellele, et koer näeb täiesti erinev välja piltidel v6rreldes mudas v6i raipel pyherdanuga. Sellised koertele tyypilised käitumistavad v6ivad inimesele tulla yllatusena. K6ik koerad, yksk6ik, kuidas nad siis ka välja ei näe, peavad saama käituda liigiomaselt - uurida l6hnu, rahuldada närimisvajadust, liikuda looduses.
Kaunistuseks olemine on igav
Kuigi koera hankides v6idakse arvestada paljusid asjaolusid ja valitakse oma elustiiliga sobiv t6ug, v6ivad välimusse puutuvad kysimused uuesti esile kerkida kutsika kodus askeldamisel. Armsale koerale ostetakse kergesti sädelev kaelarihm, klambrid ja tutisd soengusse ja kasv6i kogu riidekollektsioon. Need meeldivad ainult omanikule. Koer ei vaata ennast sellise pilguga peeglist. Väljanägemine on talle k6rvaline. K6ik yleliigne kasukas v6ib ahistada ja sygeema ajada.
S6pru kutsutakse kylla mängima armsakesega ja ta v6etakse kotiga kaasa ostlema minnes. Koera elu eesmärk ei tohi olla omaniku kodu kaunistamine v6i veel vähem tema aksessuaariks olemine. Igapäevaelus peab olema koerale t6uomaselt huvitavat tegemist.
Koera tarve regulaarselt vajadusi rahuldada tingib omaniku lemmikuga jalutamise rytmi. 6nneks pole väikse koera 6petamine oma asju ajamas käia kassiliivakastis, Soomes levinud. Ka mähkmete kasutamine koertel ilma erilise vajaduseta on peaaegu olematu. Suurim osa inimestest saab aru, et jalutamise ainuke eesmärk ei ole ainult koera pissitamine-kakatamine vaid liikumine.
Tegutsemisvajadus ei kajastu kuidagi koera väljanägemises v6i suuruses. Iga koer peab saama kaevata, pyherdada, nuuskida, joosta. Oma tahtmisi koera kombel teostades, ei pruugi koera välimus pysida. Kyll aga on sellega seoses kondlasti märgata koerale omast rahulolu.
On koer milline tahes, ta vajab sotsiaalset suhtlemist teiste koerte ja inimestega. Teiste omasugustega möllates v6ivad koera kaunistused ja riided kergesti rebeneda v6i ette jääda. Ka murelik koeraomanik v6ib olla koera r66mu pidurdaja. Omanik v6ib karta, et lemmik ägedates mängudes endale haiget teeb v6i ennast määrib. Koera tagasi koju viimisega teeb omanik koerale karuteene. Loom tunneb ennast kogu aeg koju suletuna ahistatuna kui ta ei pääse takistamatult looma moodi tegutsema.
Kui koera elupaik ei laiene koduseintest väljaspoole ja jalutamine piirdub ainult kiirete pissimiskäikudega, hakkab koeral igav ja ta v6ib hakata endale ise tegevust otsima. Ta v6ib hakata hävitama kodu sisustust, pissima ja kakama erinevatesse kohtadesse kodus, haukuma vms.
Ilu n6uab tööd
Bichon frisé kasvataja Jaana Kauppinen naerab selle peale. Ta mäletab siiani pilti 1980 aasta ajakirja esikaanelt, mis v6itis ta sydame. Viimase peale sätitud BF istus pildil vanal kaunistatud toolil. "M6tlesin - kas see v6ib olla päriselt!?"
T6ug oli tulnud Soome alles 1977 ja Jaana sai enne oma bisu saamist paar aastat oodata. Kui Bisseks nimetatud koer majja tuli, sai Jaana kohe aru, et koera välimus ja iseloom ei korreleerunud kuidagi.
Bisse oli kyll r66mus ja mänguhimuline aga ääretult isepäine koer. Tema keeruline iseloom meeldis hirmsasti. Bisse solvus kergesti ja tundus, et ta saab t6esti inimk6nest aru.
Enne Bisse hankimist oli Jaana kasvatanud shoti lambakoeri. Kuigi ka neil on pikk ja ilus hooldamist vajav karv, tundus sheltie hooldamine bisu karva eest hoolitsemise k6rval lapsemänguna.
Et BF näeks kena välja, on seda vaja pesta, kuivatada, harjata ja selle eest hoolitseda kord nädalas. Väikseid kutsikaid harjutatakse kohe selle hooldamise rutiiniga. Eriti föönitamise etapp n6uab kannatust. Kui karvajuured jäävad kasv6i natuke niiskeks, läheb see lokki ja vildistub kiiresti.
Ja bisu ei näe k6igest sättimisest hoolimata alati välja nagu isuäratav kompvek. Nagu ka teised koerad vajab ta palju liikumist ja armastab koera kombel myrada.
"Mul oli kunagi noor isane koer, kes kymnekilomeetrise metsaskäigu järel puhkas veidi ja oli kohe jälle valmis uuteks seiklusteks. Bisule siis ei sobi miskit moodi ainult plyyssohval lebamine. Et olla 6nnelik, vajab ta liikumist ja tegevust ja kaaslasi.
Armsakese suur ego
Sudantv6luva yorkiga v6i innuka chihuahuaga kiputakse rohkem ninnunännutama kui suure iiri hundikoeraga. Syytu väljanägemisega koerakest soovitakse rohkem paitada ja hellitada. See ei tule siiski koerale kasuks.
Välimikukohtunik, aastakymneid chihusid teiste t6ugude seas kasvatanud Unto Timonen toonitab, et väikseid koeri ei tohi liigselt syles hellitada. Ta peab saama oma iseloomu ise kasvatada.
Chihuahua peaks saama kasvada Napoleonisarnaseks reipaks maailmavallutajaks. Ta ei teadvusta oma kogu ja saab enda kaitsmisega ise hakkama. Kord kutsikanäitusel lähenes meile ylemeelik meesterahvas suure musta koeraga. Minu väike chiu sööstis mu jalgade vahelt neid tervitama. Vabandasin ta naljatades välja, et asi ei ole alati välimuses.
Parimal juhul v6iks chihu saada rahus oma suurt ego kujundada. Siis saab ta raskusteta suures maailmas hakkama. samas välditakse arguseprobleeme nagu näiteks ara koera rynnakuid inimeste jalgadesse laua alt.
Timonenile ei meeldi Ameerikast levinud tava, kus väikseid koeri veetakse ringi vankritega. Kärud on kyll omal kohal kasv6i näitusehallides suures rahvamassis, et keegi ei astuks väikesele koerale peale. Igapäevases elus ei korva kärus s6itmine koera liikumisvajadust.
Chihu on väiksest kasvust hoolimat akoer, kellel on neli jalga. See pole mingi syleloom. Omaniku ylesanne on tagada, et koer saaks kasutada oma jalgu nagu ta tahab. Meil liiguvad chihud sama palju kui pikakoivalised whipetid. Kui chihu ei saa piisavalt liikuda, muutub ta kergesti ylekaaluliseks ja lihasmass väheneb. Selle tagajärjeks v6ib olla näiteks p6lvekedra nihkumine.
Teine probleem, mida Timonen on märganud väikeste koerte puhul lisaks vähesele liikumisele on söötmine. Tihti m6eldakse, et chihu suurusel koeral on nii väiksed hambad, et ta ei suuda närid amuud kui pehmet toitu. Vaatamata suurusele ja välimusele on neil täpselt samad vajadused kui robustsematel liigikaaslastel. Söögi närimine ja rebimine on neilegi tähtis. Chihu armastab tassida ja närida konte ja lihatykke.
Ilusalgi on vaja piire
Armsast välimusest hoolimata vajab iga koer piire ja reegleid. Koeral on turvaline elada kui ta teab, mida tohib teha ja mida mitte.
Väikest ja armsat peab samamoodi kasvatama kui suuremat liigikaaslast. Kuigi omaniku aeg v6ib kuluda kasuka eest hoolitsemisele, peab seda jätkuma ka p6hikuulekuse harjutamiseks ja 6ppimiseks.
Ilusale koerale ei tohi just kutsikana rohkem andeks anda. Muidu on tulemuskes probleemid. Kennelliidu aretusspetsialist Katariina Mäki r6hutab, kuidas välimusest hoolimata koera soovitud käitumist tuleb premeerida ja soovimatut takistada.
Kui armas koer ka poleks, keerulisi olukordi tuleks takistada juba kutsikana. V6ib tunduda naljakas, kui väike koerake jahib jalgrattaid. Sellise käitumise peale ei tohiks hetkeksi naerma jääda. K6iki selliseid olukordi tuleks takistada sinnamaani, kuni k6nealuse käitumismalli arenguaken koera elus on sulgenud. Kui koer ei saa kasutada soovimatut tegevust, käitumismall ei tugevne ja hääbub aja jooksul.
Unto Timonen tuletab meelde, et suurusest ja välimusest hoolimata vajab iga koer juhti. On vale, kui koera ainult poputatakse. Tihti inimlikustatakse väikseid t6uge liigselt kuigi nad v6ivad olla yllatavalt tugevaloomulised. Koer vajab peresse juhti. Omanik peab näitama, et tema on alati see, kes määrab.
Ka aastakymneid ranget kasvatustööd teinud Jaana Kauppinen n6ustub sellega, et koera välimus ei tohi omaniku tähelepanu juhtida eemale kombekasvatustööst.
Välimus ei räägi tavaliselt koera loomusest midagi. Parem on v6tta koera loomana, teatud t6u esinadajana, kellel on omad kasutuseesmärgid ja loomuomadused. Koera välimuse eest hoolitsemisest tähtsam on pakkuda talle head elu.
Kuigi koer v6ib olla ilus nagu kaanepildimodell, ei tohi tema ainuke ylesanne olla kodu kaunistamine. Ka väike ja armas koer on koer, koera vajadustega.
Koera t6ugu valides on koera välimus yks valikukriteeriume. Muidugi soovib tulevane omanik, et koer r66mustaks silma palju yhiseid tulevasi aastaid.
Välimus ei tohi siiski olla t6u valikul peamine. Koer hangitakse s6braks, pere lemmikuks. Mitte staatuse symboliks. Välimikust enam peaks arvesse v6tma koera loomust ja seda, millisel eesmärgil t6ug on loodud.
Koera v6tmine ainult kodu kaunistamiseks maastikumaalile sarnaselt on v6imatu soov. Yhtki koerat6ugu pole loodud sisustuselemendiks. Valge puudel v6ib kylalistelt saada imetlus6hkamisi, kui ta neile uksele vastu läheb, rosett kaelas. Ainult uksehoidja roll pole talle siiski piisav. Nutika t6una tahab puudel aktiivset tegutsemist ka koduseintest väljaspool.
Faktidega peab niisiis arvestama, kuitahes hellalt naabrite armas loomake ka hinge ei paitaks. Mänguasja moodi väljanägeva koera kasuka hooldamine on suur töö. Ja poriselt 6uelt tulnud lemmik ei ole kindlasti sama kaunis vaatepilt kui koertenäitusel esitluslaual seisev viimase peale sätitu.
Välimus ei tohi olla esimene kriteerium
Välimust v6ib koerat6ugu valides arvesse v6tta alles siis, kui on arvestatud tähtsamaid omadusi nagu t6ule iseloomulik käitumine. Tasub lausa paberile kirja panna, kui palju koera jaoks aega on, mida k6ike temaga tahetakse ette v6tta ja kui palju temaga liikuda jaksatakse. Natuke aega ja vaeva nähes leidub t6uge, kes on just oma elukorraldusega sobivad.
Ka tervist puududtavad asjad on tähtsamad kui kauneimgi lemmik.
Igas t6us on tervemaid ja vähem terveid isendeid. Kui kutsika vanemad vastavad t6uyhingu poolt kehtestatud aretusn6uetele, on tema tervena pysimise t6enäosus suurim. Armsat kortsukoonu vaadates tuleks pea hoida selgena. Eriline välimus v6ib näiteks anda vihjeid hingamisteede väärarngutest. Punnivinnakujuline saba jälle v6ib teha altiks selgrooprobleemidele.
Koerat6ugude populaarsuses on märgata erinevaid trende. Viimastel aastatel on olnud t6us lömmisninaliste t6ugude nagu Prantsuse buldogi ja Bostoni terjerite osas.
Probleem selles välimusest johtuvas koerainnustuses seisneb registreerimata koerte lausa pesakondade kaupa maaletoomine. Enim idanaabritelt ja Ida-Euroopast. Neid myyakse internetilehtedel. Vanemate taustast ja tervisest, saati siis kutsikate arengust ja nende kasvamisoludest pole mingeid andmeid.
Teine välimust puudutav käitumistrend on valgete, armsate t6ugude populaarsus. Sellised t6ud on näiteks bichon frisé, coton de tuléar, malta koer.
Alati ei m6elda ostuhetkel sellele, et koer näeb täiesti erinev välja piltidel v6rreldes mudas v6i raipel pyherdanuga. Sellised koertele tyypilised käitumistavad v6ivad inimesele tulla yllatusena. K6ik koerad, yksk6ik, kuidas nad siis ka välja ei näe, peavad saama käituda liigiomaselt - uurida l6hnu, rahuldada närimisvajadust, liikuda looduses.
Kaunistuseks olemine on igav
Kuigi koera hankides v6idakse arvestada paljusid asjaolusid ja valitakse oma elustiiliga sobiv t6ug, v6ivad välimusse puutuvad kysimused uuesti esile kerkida kutsika kodus askeldamisel. Armsale koerale ostetakse kergesti sädelev kaelarihm, klambrid ja tutisd soengusse ja kasv6i kogu riidekollektsioon. Need meeldivad ainult omanikule. Koer ei vaata ennast sellise pilguga peeglist. Väljanägemine on talle k6rvaline. K6ik yleliigne kasukas v6ib ahistada ja sygeema ajada.
S6pru kutsutakse kylla mängima armsakesega ja ta v6etakse kotiga kaasa ostlema minnes. Koera elu eesmärk ei tohi olla omaniku kodu kaunistamine v6i veel vähem tema aksessuaariks olemine. Igapäevaelus peab olema koerale t6uomaselt huvitavat tegemist.
Koera tarve regulaarselt vajadusi rahuldada tingib omaniku lemmikuga jalutamise rytmi. 6nneks pole väikse koera 6petamine oma asju ajamas käia kassiliivakastis, Soomes levinud. Ka mähkmete kasutamine koertel ilma erilise vajaduseta on peaaegu olematu. Suurim osa inimestest saab aru, et jalutamise ainuke eesmärk ei ole ainult koera pissitamine-kakatamine vaid liikumine.
Tegutsemisvajadus ei kajastu kuidagi koera väljanägemises v6i suuruses. Iga koer peab saama kaevata, pyherdada, nuuskida, joosta. Oma tahtmisi koera kombel teostades, ei pruugi koera välimus pysida. Kyll aga on sellega seoses kondlasti märgata koerale omast rahulolu.
On koer milline tahes, ta vajab sotsiaalset suhtlemist teiste koerte ja inimestega. Teiste omasugustega möllates v6ivad koera kaunistused ja riided kergesti rebeneda v6i ette jääda. Ka murelik koeraomanik v6ib olla koera r66mu pidurdaja. Omanik v6ib karta, et lemmik ägedates mängudes endale haiget teeb v6i ennast määrib. Koera tagasi koju viimisega teeb omanik koerale karuteene. Loom tunneb ennast kogu aeg koju suletuna ahistatuna kui ta ei pääse takistamatult looma moodi tegutsema.
Kui koera elupaik ei laiene koduseintest väljaspoole ja jalutamine piirdub ainult kiirete pissimiskäikudega, hakkab koeral igav ja ta v6ib hakata endale ise tegevust otsima. Ta v6ib hakata hävitama kodu sisustust, pissima ja kakama erinevatesse kohtadesse kodus, haukuma vms.
Ilu n6uab tööd
Bichon frisé kasvataja Jaana Kauppinen naerab selle peale. Ta mäletab siiani pilti 1980 aasta ajakirja esikaanelt, mis v6itis ta sydame. Viimase peale sätitud BF istus pildil vanal kaunistatud toolil. "M6tlesin - kas see v6ib olla päriselt!?"
T6ug oli tulnud Soome alles 1977 ja Jaana sai enne oma bisu saamist paar aastat oodata. Kui Bisseks nimetatud koer majja tuli, sai Jaana kohe aru, et koera välimus ja iseloom ei korreleerunud kuidagi.
Bisse oli kyll r66mus ja mänguhimuline aga ääretult isepäine koer. Tema keeruline iseloom meeldis hirmsasti. Bisse solvus kergesti ja tundus, et ta saab t6esti inimk6nest aru.
Enne Bisse hankimist oli Jaana kasvatanud shoti lambakoeri. Kuigi ka neil on pikk ja ilus hooldamist vajav karv, tundus sheltie hooldamine bisu karva eest hoolitsemise k6rval lapsemänguna.
Et BF näeks kena välja, on seda vaja pesta, kuivatada, harjata ja selle eest hoolitseda kord nädalas. Väikseid kutsikaid harjutatakse kohe selle hooldamise rutiiniga. Eriti föönitamise etapp n6uab kannatust. Kui karvajuured jäävad kasv6i natuke niiskeks, läheb see lokki ja vildistub kiiresti.
Ja bisu ei näe k6igest sättimisest hoolimata alati välja nagu isuäratav kompvek. Nagu ka teised koerad vajab ta palju liikumist ja armastab koera kombel myrada.
"Mul oli kunagi noor isane koer, kes kymnekilomeetrise metsaskäigu järel puhkas veidi ja oli kohe jälle valmis uuteks seiklusteks. Bisule siis ei sobi miskit moodi ainult plyyssohval lebamine. Et olla 6nnelik, vajab ta liikumist ja tegevust ja kaaslasi.
Armsakese suur ego
Sudantv6luva yorkiga v6i innuka chihuahuaga kiputakse rohkem ninnunännutama kui suure iiri hundikoeraga. Syytu väljanägemisega koerakest soovitakse rohkem paitada ja hellitada. See ei tule siiski koerale kasuks.
Välimikukohtunik, aastakymneid chihusid teiste t6ugude seas kasvatanud Unto Timonen toonitab, et väikseid koeri ei tohi liigselt syles hellitada. Ta peab saama oma iseloomu ise kasvatada.
Chihuahua peaks saama kasvada Napoleonisarnaseks reipaks maailmavallutajaks. Ta ei teadvusta oma kogu ja saab enda kaitsmisega ise hakkama. Kord kutsikanäitusel lähenes meile ylemeelik meesterahvas suure musta koeraga. Minu väike chiu sööstis mu jalgade vahelt neid tervitama. Vabandasin ta naljatades välja, et asi ei ole alati välimuses.
Parimal juhul v6iks chihu saada rahus oma suurt ego kujundada. Siis saab ta raskusteta suures maailmas hakkama. samas välditakse arguseprobleeme nagu näiteks ara koera rynnakuid inimeste jalgadesse laua alt.
Timonenile ei meeldi Ameerikast levinud tava, kus väikseid koeri veetakse ringi vankritega. Kärud on kyll omal kohal kasv6i näitusehallides suures rahvamassis, et keegi ei astuks väikesele koerale peale. Igapäevases elus ei korva kärus s6itmine koera liikumisvajadust.
Chihu on väiksest kasvust hoolimat akoer, kellel on neli jalga. See pole mingi syleloom. Omaniku ylesanne on tagada, et koer saaks kasutada oma jalgu nagu ta tahab. Meil liiguvad chihud sama palju kui pikakoivalised whipetid. Kui chihu ei saa piisavalt liikuda, muutub ta kergesti ylekaaluliseks ja lihasmass väheneb. Selle tagajärjeks v6ib olla näiteks p6lvekedra nihkumine.
Teine probleem, mida Timonen on märganud väikeste koerte puhul lisaks vähesele liikumisele on söötmine. Tihti m6eldakse, et chihu suurusel koeral on nii väiksed hambad, et ta ei suuda närid amuud kui pehmet toitu. Vaatamata suurusele ja välimusele on neil täpselt samad vajadused kui robustsematel liigikaaslastel. Söögi närimine ja rebimine on neilegi tähtis. Chihu armastab tassida ja närida konte ja lihatykke.
Ilusalgi on vaja piire
Armsast välimusest hoolimata vajab iga koer piire ja reegleid. Koeral on turvaline elada kui ta teab, mida tohib teha ja mida mitte.
Väikest ja armsat peab samamoodi kasvatama kui suuremat liigikaaslast. Kuigi omaniku aeg v6ib kuluda kasuka eest hoolitsemisele, peab seda jätkuma ka p6hikuulekuse harjutamiseks ja 6ppimiseks.
Ilusale koerale ei tohi just kutsikana rohkem andeks anda. Muidu on tulemuskes probleemid. Kennelliidu aretusspetsialist Katariina Mäki r6hutab, kuidas välimusest hoolimata koera soovitud käitumist tuleb premeerida ja soovimatut takistada.
Kui armas koer ka poleks, keerulisi olukordi tuleks takistada juba kutsikana. V6ib tunduda naljakas, kui väike koerake jahib jalgrattaid. Sellise käitumise peale ei tohiks hetkeksi naerma jääda. K6iki selliseid olukordi tuleks takistada sinnamaani, kuni k6nealuse käitumismalli arenguaken koera elus on sulgenud. Kui koer ei saa kasutada soovimatut tegevust, käitumismall ei tugevne ja hääbub aja jooksul.
Unto Timonen tuletab meelde, et suurusest ja välimusest hoolimata vajab iga koer juhti. On vale, kui koera ainult poputatakse. Tihti inimlikustatakse väikseid t6uge liigselt kuigi nad v6ivad olla yllatavalt tugevaloomulised. Koer vajab peresse juhti. Omanik peab näitama, et tema on alati see, kes määrab.
Ka aastakymneid ranget kasvatustööd teinud Jaana Kauppinen n6ustub sellega, et koera välimus ei tohi omaniku tähelepanu juhtida eemale kombekasvatustööst.
Välimus ei räägi tavaliselt koera loomusest midagi. Parem on v6tta koera loomana, teatud t6u esinadajana, kellel on omad kasutuseesmärgid ja loomuomadused. Koera välimuse eest hoolitsemisest tähtsam on pakkuda talle head elu.
laupäev, 24. oktoober 2015
Miks?
Mul on vahel v6imalus lugeda soomekeelseid koeraajakirju ja seal on tihti huvitavaid artikleid, mida tahaksin teistega jagada. Otsustasin siis oma t6lked blogisse kirja panna. Pyyan ka soovitud artikleid t6lkida. Kindlasti märgin ära ka algallika aeega ei kavatse rikkuda kellegi autori6igusi.
Tellimine:
Postitused (Atom)